{"id":831,"date":"2026-04-28T23:01:07","date_gmt":"2026-04-28T20:01:07","guid":{"rendered":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/?p=831"},"modified":"2026-04-28T23:01:47","modified_gmt":"2026-04-28T20:01:47","slug":"28-01-ja-30-01-oppekohtumise-sissekanne","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/28-01-ja-30-01-oppekohtumise-sissekanne\/","title":{"rendered":"28.01 ja 30.01 \u00f5ppekohtumise sissekanne"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/figure>\n\n\n

\u00a0<\/p>\n

J\u00e4rgnevas neljas postituses v\u00f5tan kokku seda, mida kogesin \u00f5ppeaine \u201cMeetodid ja juhendamisviisid erialases tegevuses\u201d l\u00e4bimisel. Olen teadlikult otsustanud teha postitused ja reflekteerimised n\u00fc\u00fcd hiljem oma m\u00e4rkmete pealt, mille olin kirjutanud \u00fcles loengute ajal. Loengud, milles ma ei viibinud, t\u00f6\u00f6tasin l\u00e4bi materjalid, mida sellest korrast jagati, ja arutasin kursusekaaslastega.<\/em><\/p>\n

Miks otsustasin teha need sissekanded alles n\u00fc\u00fcd? Olen enda loomuselt v\u00e4ga m\u00e4nguline ja kasutan ka v\u00e4ga palju m\u00e4ngulisi meetodeid oma koolitustel. \u00dcks “etteheide”, mida olen saanud koolitusi tehes, on see, et ehk k\u00f5ik erinevad meetodid aitavad luua emotsiooni ja anda inimestele hea koolituse kogemuse, aga p\u00e4riselt nad tegelikult saavad sealt t\u00e4nu sellele v\u00e4hem informatsiooni kaasa, et kulutasime kallist koolituse aega erinevatele meetoditele, mis aitab rohkem mitteformaalsemal viisil teadmisi omandada. Ja see, et inimesed j\u00e4\u00e4vad koolitusega rahule, on vaid hetkeline emotsioon peale koolitust ja peale emotsiooni kadumist ei ole tegelikult olnud koolitusel mingit v\u00e4\u00e4rtust.<\/em><\/p>\n

Miks otsustasin teha need sissekanded alles n\u00fc\u00fcd? Et n\u00e4ha, kas hiljem peale emotsiooni kadumist erinevatele meetoditele tagasi m\u00f5eldes oskan leida j\u00e4tkuvalt kasulikke teadmisi ja m\u00f5tteid, mida nendest kordadest sain, v\u00f5i on nendel kriitikutel \u00f5igus ja olin n\u00fc\u00fcd ise selles koolitatava rollis. Vahvat lugemist!<\/em><\/p>\n

Esimeses kahes loengus osalesin l\u00e4bi kursusekaaslaste informatsiooni ja isikliku asjade l\u00e4bi vaatamise ja praktiseerimise. Grupi kokkulepetega tutvusin iseseisvalt, kuuldes aga kursusekaaslastelt, kui kaua l\u00e4ks nende paika seadmiseks ja kui palju arutelu see tekitas, siis m\u00f5istsin, et m\u00f5ned grupi kokkulepped v\u00f5ivad t\u00e4hendada v\u00e4ga palju arutelu asjade taga. Kuna kogu kursus minu arvates kulges v\u00e4ga edukalt ja huvitavalt, siis kas v\u00f5ib j\u00e4reldada, et see esimene loeng oli kui investeering sellesse, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud kursus kulgeks edukamalt. R\u00e4\u00e4kides m\u00f5ne kursusekaaslasega, siis kuulsin k\u00f5igilt, et v\u00e4lja arvatud esimene loeng oli k\u00f5ik v\u00e4ga huvitav ja arendav, aga esimene loeng venis grupikokkuleppeid s\u00f5lmides, aga ehk just t\u00e4nu sellele k\u00f5ik teised loengud huvitavad olidki.<\/p>\n

Teises loengus arutati andragoogide ja noorsoot\u00f6\u00f6tajate \u00fchisosade ja erinevuste \u00fcle ning kuidas toetada indiviidi eesm\u00e4rgi seadmisel (intervjuu kava \u2013 eesm\u00e4rgi poole liikumine). Olles t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle aasta aja noorte valdkonnas ja omades noorsoot\u00f6\u00f6taja kutset, samal ajal \u00f5ppides andragoogikat ja tegelenud erineval kujul t\u00e4iskasvanuharidusega juba 10 aastat, tunnen, et see teema on alati minu jaoks olnud huvitav.<\/p>\n

Alustame intervjuu kavast. Intervjuu kava on t\u00f6\u00f6riist, mida olen t\u00e4naseks rakendanud mitmel korral. Kuna oma ettev\u00f5tlusega seoses toetan pidevalt alustavaid ettev\u00f5tjaid, siis sain seda kohe praktikas rakendada, et viia l\u00e4bi n\u00f5ustamisi, mida aeg-ajalt l\u00e4bi viin. K\u00f5ige raskem oli kindlasti kuulata, mitte vahele segada. Lasta inimesel r\u00e4\u00e4kida ja p\u00e4riselt kuulata.<\/p>\n

Andragoogide ja noorsoot\u00f6\u00f6tajate \u00fchisosa on just t\u00e4pselt see \u2013 kuulamine. M\u00f5lema roll on v\u00e4ga suurelt oma sihtgruppi m\u00f5istmine ja nende poolt omaks v\u00f5tmine, et siis neid \u00f5iges suunas liigutada. Hea noorsoot\u00f6\u00f6taja v\u00f5etakse noorte poolt vastu, noortel peab olema tema vastu usaldus. Samad m\u00f5tted k\u00e4ivad ka andragoogi ja tema koolitatavate kohta. N\u00fc\u00fcd, kuidas seda luua? Selles on palju muid \u00fchisosi, nagu mitteformaalsed meetodid ja aja panustamine, aga kindlasti kuulamine on alus, millega neid asju saab luua.<\/p>\n

Mis on erinevused? Andragoogide seas levinud nali on see, et k\u00fcll oleks ilus ja arenenud maailm, kui meil oleks n\u00e4iteks Pirita linnaosa andragoog. Andragoogid m\u00f5istavad, et isegi kui \u00fchiskond m\u00f5istab aina rohkem elukestva \u00f5ppe t\u00e4htsust, siis selleni pole veel j\u00f5utud, kui palju andragooge on vaja. Noorsoot\u00f6\u00f6tajate t\u00e4htsust selles kontekstis hinnatakse, et Pirita linnaosa noorsoot\u00f6\u00f6taja k\u00f5lab nagu t\u00e4itsa normaalne n\u00e4htus. Samas usun, et \u00fchisosa on m\u00f5lemal siiski pidev \u00fchiskondlik surve end “t\u00f5estada”, et miks meil siukseid “m\u00e4ngu” erialasid vaja on. M\u00e4letan, kuidas \u00fcks Eesti omavalitsuse noorsoot\u00f6\u00f6taja r\u00e4\u00e4kis, et peab k\u00f5iki oma t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid tehes alati palju sotsiaalmeedia sisu tootma, sest muidu kohalikud vallaisad \u00fctlevad, et noorsoot\u00f6\u00f6taja ju ei tee midagi. Samal ajal, kas keegi meist kunagi on n\u00e4inud n\u00e4iteks valla pearaamatupidajat sotsiaalmeedia postitusi tegemas, sest muidu vallaisad eeldavad, et nad midagi ei tee?<\/p>\n

Miks see lugu on siin relevantne? Noorsoot\u00f6\u00f6taja ja andragoog peavad pidevalt t\u00f5estama, miks on nende tegemised t\u00e4htsad, vastasel juhul noorsoot\u00f6\u00f6tajaid ootab j\u00e4rgmine riiklik k\u00e4rbe ja andragoog ei leia j\u00e4rgmist klienti.<\/p>\n

Kuna t\u00e4hem\u00e4rgid on piiratud, siis v\u00f5tan esimese \u00f5ppekohtumise n\u00e4dala kokku j\u00e4rgnevalt. Kursuse teoreetilisest osast j\u00e4i mulle eriti meelde metodoloogia, metoodika ja meetodi eristamine \u2013 metodoloogia on laiem p\u00f5him\u00f5tete s\u00fcsteem, millest l\u00e4htutakse, metoodika kirjeldab, kuidas tegevust \u00fcles ehitatakse, ning meetod on konkreetne viis, kuidas eesm\u00e4rgini j\u00f5uda . See pani mind m\u00f5tlema, et olen ise palju keskendunud meetoditele, kuid sama oluline on m\u00f5ista ka seda, miks ja millises raamistikus neid kasutada. Samuti r\u00f5hutati eesm\u00e4rgistamise olulisust \u2013 selge eesm\u00e4rk aitab valida sobivaid meetodeid ja hoida tegevuse fookust .<\/p>\n

Peale esimese \u00f5ppekohtumise sissekande tegemist olen saanud kinnitust, et v\u00e4hemalt esimesel \u00f5ppekohtumise n\u00e4dalal \u00f5ppisin ja sain kasulikke teadmisi ka hiljem sellele tagasi vaadates, mitte ainult hetke emotsioonidest, mida kogesin materjale l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tades. Kuidas oli teise \u00f5ppekohtumisega, kus olin juba f\u00fc\u00fcsiliselt kohal? Selleks loe j\u00e4rgmist postitust!<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

NB: K\u00f5ik kaldkirjas olev tekst ei ole m\u00f5eldud \u00f5ppekohtumist reflekteeriva tekstina vaid lugejale selgitamiseks, miks ja mida anal\u00fc\u00fcsin. \u00d5pikogemuse loo jaoks mis \u00fctleb, et \u00fcks sissekanne v\u00f5ib olla kuni 500 s\u00f5na olen m\u00f5elnud mitte kaldkirjas olevat teksti.\u00a0
Pilt loodud ChatGPTiga<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0 J\u00e4rgnevas neljas postituses v\u00f5tan kokku seda, mida kogesin \u00f5ppeaine \u201cMeetodid ja juhendamisviisid erialases tegevuses\u201d l\u00e4bimisel. Olen teadlikult otsustanud teha postitused ja reflekteerimised n\u00fc\u00fcd hiljem oma m\u00e4rkmete pealt, mille olin kirjutanud \u00fcles loengute ajal. Loengud, milles ma ei viibinud, t\u00f6\u00f6tasin l\u00e4bi materjalid, mida sellest korrast jagati, ja arutasin kursusekaaslastega. Miks otsustasin teha need sissekanded alles […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":833,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":["post-831","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/831","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=831"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/831\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":836,"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/831\/revisions\/836"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=831"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=831"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/rudolfkaspernaruski.com\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=831"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}