On 24 veebruar 2025. Vabariigi aastapäev. Päike paistab. On vara kevadine hilis talvine ilm. Istun ja mõtlen. Mis on professionalism? Profesioon? areng? ideniteet? Olin just lugenud “Professionalismi, õppimise ja identiteedi kontseptsioonide sidumine” , autoritelt Manon C. P. Ruijters, P. Robert-Jan Simons (2020). Mõtlesin tagasi loetule ja otsustasin hakkata tegema oma järgmist blogi postitust. Kui senimaani pidasin reflektsioonipäevikut, siis võime öelda, et reflektsioonipäevik oli nagu 1 hooaeg minu sisse kannetes. Nüüd võin öelda, et sarja on pikendatud vähemalt 1 hooaja jagu ja seda 2 hooaega võib kutsuda nimega Andragoogi päevaraamat! Nii et vahvat minu mõtete ja tähelepanekute lugemist ja olete kõik tere tulnud jälgima minu teekonda Andragoogika üliõpilasena. Hakkame minema!
Õppida, õppida, õppida!
Esimene asi, mis mulle kohe pähe hüppas kui mõtlesin tagasi loetelule ilma isegi oma märkmeid vaatamata on see, et – professionalism ei ole mingi valmis pakett oskusi, mida korra omandad ja siis on kõik, oled ekspert valmis kuniks surm teid lahutab. Ei-ei, see on hoopis jätkuv teekond! Professionalism on enda valdkonnas pidevas muutumises, arenemises olemine. Lisaks mitte ainult “oskan teha”, vaid ka “oskan käituda” kui valdkona ekspert ehk professionaal. Läbi enda arendamise erialal tugevdan oma identiteeti kui andragoog ja läbi selle mõjutan ka oma käitumist ja suhtumist ehk siis “oskan käituda” samal ajal kui vundamenti selleks loob loomulikult minu teadmised ja tegevused ehk siis see kuidas tegutsen (“oskan tegutseda”).
Ruijters ja Simons ütlevad, et professionalism koosneb kompetentsist, käitumisest ja väärtustest. Mulle tundub see loogiline ja oluline just andragoogi vaatenurgast. See tähendab, et me ei saa täiskasvanuid õpetades mõelda ainul nende oskuste arendamisele. Me peame panustama ka sellesse, kuidas nad kujundavad oma professionaalset identiteeti, millised väärtused neil tekivad. See on palju laiem pilt kui lihtsalt õpetamine “kuidas teha” vaid peame aitama areneda õppija professionaali identiteedil, et ta võtaks üle rohkem selle käitumismustri mis on selle valdkonna professionaalidel.
Pidev areng – alusvundament, mis professionalismini viib!
Teine suur äratundmine – õppimine on see peamine jõud, mis professionalismi arendab. See ei ole ainult koolipingis istumine või formaalsed kursused. See on ka igapäevaelu, kogemused, peegeldamine, pidev edasiõppimine. Artikkel ütleb, et professionaalsus kasvab läbi kogemuste ja õppimise. Ja see õppimine ei ole alati plaanitud. Tihtipeale me õpime töö käigus, suheldes kolleegidega, lahendades probleeme – isegi märkamatult! Andragoogina näen siin oma rolli – luua selline keskkond, kus on ruumi nii plaanitud kui ka spontaansele õppimisele. Me peaksime aitama õppijatel ise oma õppimist märgata, julgustama neid mõtisklema oma kogemuste üle ja andma neile võimalusi teistega suhelda ja õppida. Kas seega ei saa me mitte öelda, et sa saad olla professionaal ainult sellisel juhul kui oled suhtumisega, et sa pole veel valmis ja pead ennast veel edasi arendama, sest see hetk kui jääd mõtlema, et oled nüüd valmis siis tegelikult sa ei ole enam professionaal, sest sa ei tegele enam jätkuva arengu ja kasvuga valdkonnas. Ainult pidevalt valdkonnas end arendades ja tegutsedes ning omades mõtteviisi, et me alati saame saada paremaks saame olla professionaal.
Identiteet – see süda, mille ümber kõik keerleb!
Kolmas ja võib-olla kõige haakuvam mõte – professionaalne identiteet. See on seotud nii professionaalsuse kui ka õppimisega. Identiteet ei ole midagi, mis meile lihtsalt antakse, vaid see on midagi, mida me ise ehitame ja ümber kujundame oma õppimisteekonna ja professionaalse tegevuse kaudu. Professionaalne identiteet – see on see, kuidas ma ise ennast professionaalina näen ja kuidas teised mind näevad. See on seotud minu väärtuste, uskumuste ja eesmärkidega. Ja see identiteet mõjutab, kuidas ma õpin ja kuidas ma oma tööd teen. Ruijters ja Simons rõhutavad, et professionaalne identiteet mõjutab nii õpimotivatsiooni kui ka töö tegemist. Andragoogina peame aitama õppijatel oma professionaalset identiteeti leida ja tugevdada. See tähendab, et me peaksime aitama neil mõista oma väärtusi, eesmärke ja seda, mis on nende roll selles valitud erialas. Ja luua selline õppimiskeskkond, mis on toetav, kus on turvaline proovida, eksida ja kasvada.
Kolm musketäri!
Minu jaoks artikli peamine mõte on see, et professionalism, õppimine ja identiteet on omavahel seotud nagu kolm musketäri – üks kõigi ja kõik ühe eest! Nad moodustavad sellise dünaamilise terviku:
Õppimine toidab professionalismi: Pidev õppimine on hädavajalik, et professionaalsus saaks areneda. See aitab meil omandada teadmisi, oskusi ja kompetentse, mida me professionaalina vajame.
Professionalism suunab õppimist: Arusaam sellest, kes ma professionaalina olen ja millised on minu väärtused, suunab ka seda, mida ja kuidas ma õpin. See annab õppimisele sihi ja motivatsiooni ning aitab õpitut töös rakendada.
Identiteet kasvab läbi õppimise ja professionalismi: Professionaalne identiteet kujuneb ja muutub pidevalt läbi õppimise ja professionaalse tegutsemise. Mida rohkem ma õpin ja kogen, seda selgemaks saab minu professionaalne “mina”. Ja see “mina” omakorda mõjutab minu professionalismi ja õppimist.