Peatükk 1.3 “Valjult mõtlemise meetod” annab põhjaliku ülevaate valjult mõtlemise meetodist kui vahendist õppijate eneseregulatsiooni toetamiseks. Artikkel tutvustab meetodi olemust, selle kasutamist eneseregulatsiooni mõõtmiseks ja toetamiseks ning toob välja varasemate uuringute tulemusi.

Autori selgitused valjult mõtlemise meetodi kohta on arusaadavad ja informatiivsed. Eriti kasulik on autori poolt koostatud kvaasi-eksperimendi mudel, mis illustreerib selgelt meetodi rakendamist ja uuringu disaini. Samuti on kiiduväärt autori põhjalik kirjanduse ülevaade, mis annab hea ettekujutuse varasematest uuringutest ja meetodi kasutamisest erinevates kontekstides.

Mõned artikli osad vajaksid minu arvates veidi täiendamist. Näiteks võiks autor lisada informatsiooni selle kohta, kuidas valida sobivaid õpiülesandeid valjult mõtlemise meetodi rakendamiseks. Samuti võiks artikkel sisaldada rohkem praktilisi näpunäiteid õpetajatele meetodi kasutamiseks klassiruumis.

Olen autori seisukohtadega valjult mõtlemise meetodi osas suures osas nõus. Usun, et see meetod on väärtuslik vahend õppijate eneseregulatsiooni toetamiseks ja seda tuleks õppetöös senisest enam kasutada. Samas tuleb arvestada ka meetodi võimalike puudustega, näiteks selle subjektiivsusega ja ajakuluga.

Artikkel on tervikuna hästi kirjutatud ja informatiivne. See annab hea ülevaate valjult mõtlemise meetodist ja selle võimalikust kasutamisest õppetöös. Usun, et artikkel on kasulik lugemine nii õpetajatele kui ka teistele haridustöötajatele, kes soovivad toetada õppijate eneseregulatsiooni arengut.

Täiendavad mõtted:

• Artikkel keskendub peamiselt valjult mõtlemise meetodi kasutamisele individuaalsel tasandil. Huvitav oleks lugeda ka autori mõtteid selle kohta, kuidas seda meetodit saaks rakendada grupitöö kontekstis.
• Artiklis mainitakse, et valjult mõtlemise meetod aitab õpetajal paremini mõista õppija mõttemaailma. Kas autor oskab tuua näiteid selle kohta, kuidas see arusaamine aitab õpetajal oma õpetamist paremini kavandada?
• Artikkel oleks veelgi informatiivsem, kui see sisaldaks õpetajate ja õppijate tagasisidet valjult mõtlemise meetodi kasutamise kohta.
• Kas autor oskab tuua näiteid selle kohta, kuidas valjult mõtlemise meetod aitab kaasa õppijate motivatsiooni ja õppeedukuse tõusule?

Ootan huviga autorite edasisi uurimusi valjult mõtlemise meetodi kohta. Usun, et see meetod väärib haridusvaldkonnas senisest suuremat tähelepanu.

Lisaks minu eelnevale reflektsioonile artiklile 1.3 “Valjult mõtlemise meetod” leidsin grupi kaaslaste jagatud mõtetes huvitavaid täiendusi ja uusi vaatenurki, mis avardasid minu arusaama valjult mõtlemise meetodist ja selle seosest refleksiooniga.

Huvitavad punktid grupi kaaslaste reflektsioonidest:

• Valjult mõtlemine kui refleksiooni toetaja: Üks grupi kaaslane tõi välja, et valjult mõtlemine aitab ületada “kirjaniku bloki” ja jõuda sügavama refleksioonini. Mõtete verbaliseerimine ja salvestamine võimaldab hiljem neid analüüsida ja seoseid leida. See on väärtuslik täiendus artiklile, mis keskendub peamiselt meetodi kasutamisele õppeprotsessis.
• Valjult mõtlemine kui enesejuhtimise alus: Teine grupi kaaslane rõhutas valjult mõtlemise rolli enesejuhtimise kujunemisel. Mõtete verbaliseerimine aitab neid korrastada ja suunata, mis omakorda toetab eneseregulatsiooni ja eesmärkide saavutamist. See aspekt on oluline nii õppimise kui ka isikliku arengu kontekstis.
• Valjult mõtlemise seos refleksiooniga: Kolmas grupi kaaslane leidis, et valjult mõtlemise meetod on tihedalt seotud refleksiooniga, kuna see julgustab õppijat oma mõtteid ja otsuseid analüüsima ning neid verbaalselt väljendama. See protsess toetab eneseteadlikkust ja sügavat refleksiooni, mis omakorda soodustab eneseregulatsiooni ja õpitegevuste paremat juhtimist.

Lisaks eelnevale leidsin grupi kaaslaste reflektsioonidest järgmisi huvitavaid mõtteid:

• Valjult mõtlemise meetodi etappide kirjeldus isikliku arengu kontekstis.
• Tähelepanek, et valjult mõtlemise meetod aitab mõista õppijate emotsioone ja tundeid õppimise ajal.
• Mõte kombineerida valjult mõtlemise meetodit refleksioonimudelitega, et märgata automaatseid ja alateadlikke mõtteprotsesse.
• Arutlus valjult mõtlemise ajakulu ja inimeste erinevate rääkimisoskuste üle.
• Tähelepanek, et inimesed reageerivad erinevalt mõtete väljendusel kasutatavatele hääletoonidele, näoilmetele ja kehakeelele.

Grupi kaaslaste reflektsioonid avardasid minu arusaama valjult mõtlemise meetodist ja selle potentsiaalist toetada nii õppimist kui ka isiklikku arengut.

Seega kokkuvõtlikult leian, et see meetod väärib haridusvaldkonnas senisest suuremat tähelepanu. Usun, et selle meetodiga on nii nagu Andragoogikaga. See on väga teaduslik, aga selles on ka väga suur osa kunsti. Ja kuna antud meetod tõesti tundub peamiselt töötavat kõige paremini nendele kes rääkides suudaks reflekteerida, siis siit peab kindlasti väga kunstilised lähenema sellele, et inimestele kes muidu läbi teiste kanalite ja viiside reflekteeriksid saaksid seda ka sellel meetodil teha, sest usun, et õigete küsimuste ja pildi loomisega võime suuta panna ka inimese kõvasti rääkima oma mõtteid. Samas seda tehes nii, et me ei mõjutaks tema mõtteid vaid aitaksime leida tema seest need vastused. Mulle meeldib see paralleel, et peame inimeste seest teadmised välja tooma. Siin kohal vastavalt indiviidile kasutama parimaid küsimusi, et tema mõtted välja tuua.