Konflikt grupitöös: õppetund andragoogidelt
On 2024. aasta. Tallinna Ülikooli I kursuse andragoogid on lõpetamas oma II sessiooni. On olnud pikk õppimist täis päev ja tuleb teha veel üks viimane otsus loengus. Kuna tulemas on grupitöö, siis peab moodustama grupid. Tudengite otsustada on, mis süsteemi järgi gruppide moodustamine toimub. Kas tekitatakse niiöelda „mugavusgrupid”, mis tähendaks, et igaüks valib endale sobiva grupi, või on juhuslikud grupid ja inimesed ei saa valida, vaid loos otsustab, kes kellega ühes grupis on. Tundub ju lihtne küsimus ja olukord, kuidas küll sellest saaks tekkida konflikt täiskasvanud inimeste vahel? Sellest, mis juhtus ja mida sellest õppida, ma järgnevalt reflekteerin.
Tagasi vaadates võib seda olukorda võtta kui huvitavat näidet. See näitab, mis võib juhtuda, kui kombineerida pikad päevad, väsinud inimesed ja erinevad vaatenurgad. Nimelt pärast seda, kui küsimus oli õhku visatud, tuli välja, et grupis on erinevad seisukohad ja argumendid, ühe ja teise lahenduse kasuks. Mõned argumendid tundusid kõlavamad ja liiga kiirelt tehti otsus edasi liikuda. See aga tekitas halva tunde neis, kes olid teisel arvamusel. Nad tundsid, et neist “sõideti üle”.
Ma usun, et konflikti ei tekitanud mitte otsus ise, vaid see, et kõiki ei kuulatud. Neil, kelle arvamust ei arvestatud, jäi tunne, et neid rünnati ja nende seisukoht on vale. Mäletan, et tahtsin ka ise kiiret otsust, sest pikk päev oli olnud väsitav. See aga pani mind alahindama teema olulisust teiste jaoks.
Kokkuvõtteks usun, et tänaste teadmistega selles hetkes olles prooviksin olla kohalolevam, kuulata rohkem ja kaasata kõiki otsustusprotsessi. Sellised olukorrad on head õppekohad. Lõppkokkuvõttes lahenes olukord küll hästi, sest tegi kursuse liikmed lähedasemaks ja saime reflekteerida ja õppida antud olukorrast. Lahendatud konfliktidel on tavaks tugevdada suhteid ja nii usun juhtus ka selle olukorraga.