Selle õppeaine enesehindamist kirjutades mõistan, et see ei ole lihtsalt kokkuvõte sellest, kas aine mulle meeldis või mitte. Pigem on see koht, kus vaatan tagasi kogu oma õpiteekonnale ja küsin endalt: mida ma päriselt õppisin, kuidas ma seda õppisin ja kuidas see seostub aine õpiväljunditega. Oluline ei ole meetodite veatu läbiviimine, vaid valmisolek katsetada, märgata, analüüsida ja õppida oma kogemusest . Just see mõte võtab minu jaoks kogu selle kursuse väga hästi kokku.

1. Õpiväljund: valib osalejate vajadustele ja kohtumise eesmärgile vastavad meetodid või juhendamisviisid

Leian, et olen selle õpiväljundi saavutanud väga heal tasemel. Kursuse alguses mõtlesin meetoditest rohkem kui konkreetsetest tegevustest, mida saab kasutada koolituse huvitavamaks muutmiseks ja kindlate teadmiste edasi andmiseks. Nüüd mõistan palju selgemalt, et meetodi valikud tuleb teha mitte juhuslikult ega saa lähtuda ainult sellest, et „see tundub äge“ vaid peab mõtlema mis meetod aitab parimal viisil õpiväljundit saavutada. Meetod peab toetama eesmärki, õppijat ja kogu protsessi ning väga selge meetodi eelnev selgitamine annab õppijale suurema tõenäosuse edukalt omandada teadmisi mida tuldi saama.

See arusaam tekkis eriti tugevalt 26.02 online-kohtumise materjale läbi töödates, kus käsitlesime meetodi valiku põhimõtteid, kalameetodit ja sotsiaalse analüüsi psühhosotsiaalset meetodit. Mõistsin, et meetodi valimisel tuleb arvestada sihtrühma, eesmärki, konteksti, aega, rühmadünaamikat ja seda, mida tegelikult saavutada soovitakse. Seostasin seda teadmist ka enda varasema koolitaja kogemusega. Olen oma koolitustes kasutanud palju mängulisi ja mitteformaalseid meetodeid, kuid selle kursuse jooksul hakkasin palju teadlikumalt mõtlema, miks ma neid kasutan ja millist õppimist need tegelikult toetavad.

Hea näide oli ka 27.03 kohtumine, kus tegelesime mänguliste meetoditega. Seal mõistsin, et mängulisus ei ole ainult noortevaldkonna tööriist, vaid seda saab edukalt kasutada ka täiskasvanute koolitamisel. Samas sain aru, et mänguline meetod vajab turvalist ruumi. Kui osalejad ei saa aru, miks midagi tehakse, või kui neil on varasemaid ebamugavaid kogemusi, ei pruugi meetod nende jaoks töötada. See pani mind mõtlema, et meetodi valik algab juba enne meetodit ennast – osalejate häälestamisest, eesmärgi selgitamisest ja turvalise ruumi loomisest.

2. Õpiväljund: juhendab osalejaid tegevuse protsessis kasutades kohtumise käigus asjakohaseid meetodeid, suunab tegevust seatud eesmärgi saavutamiseni

Selle õpiväljundi saavutamist näen eelkõige enda kogemuses kovisiooni läbiviijana ja sokraatilise jalutuskäigu juhendajana. Kovisioon oli minu jaoks üks kursuse tugevamaid praktilisi kogemusi. Alguses kogesin seda ise õppijana ja osalejana ning seejärel sain võimaluse meetodit ise läbi viia. Just see kogemine mõlemast rollist – nii osaleja kui läbiviijana – aitas mul mõista, kui oluline on juhendajana protsessi hoida. Kuna kovisoon oli meetod millega ma ei olnud eelnevalt kokku puutunud, siis nüüd olen teadmisi ka praktikas kasutanud ja genereerinud antud meetodit kasutades tulemusi ühes meeskonnas. Seega teadmised ei jäänud ainult “koolipinki” vaid on juba leidnud ka rakendust reaalses elus.

Kovisiooni puhul õppisin, et juhendaja ei pea kogu aeg ise lahendusi pakkuma. Tema ülesanne on luua raam, hoida fookust ja aidata grupil liikuda eesmärgi suunas. Märkasin, et kui struktuur on selge ja rollid arusaadavad, hakkab grupp ise tööle. Samas peab juhendaja olema kohal ja märkama, kas arutelu liigub lahenduse suunas või hakkab hajuma.

Sokraatilise jalutuskäigu kogemus Hanna-Lysaga oli samuti väga oluline. Seal oli minu roll hoida vestlust küsimuste abil sügavamas suunas. Mäletan, et püüdsin teadlikult mitte avaldada enda arvamust, vaid küsida, täpsustada ja peegeldada. See ei olnud alati lihtne, sest vahel tahaks kohe ise mõtteid jagada või teist „aidata“. Kuid just see tagasihoidmine aitas vestluspartneril jõuda rohkem enda sisemiste mõteteni. Sain kogeda, et juhendamine ei tähenda alati rääkimist, vaid väga sageli hoopis kuulamist ja õigel hetkel õige küsimuse küsimist.

3. Õpiväljund: toetab osalejaid isiklike eesmärkide seadmisel kohtumisel ning oma teekonna kavandamisel eesmärgini jõudmiseks

Seda õpiväljundit aitasid mul saavutada mitu erinevat kogemust. Esmalt intervjuu kava eesmärgi poole liikumiseks, mida sain juba kursuse ajal siduda oma ettevõtluse ja alustavate ettevõtjate toetamisega. Kasutasin seda tööriistana nõustamistes ning sain aru, kui keeruline, aga oluline on lasta inimesel rääkida ja mitte kohe vahele sekkuda. Kõige raskem oligi kuulata nii, et ma ei hakkaks kohe enda kogemuse põhjal lahendusi pakkuma.

25.03 kohtumisel kogetud võimestav intervjuu ja Sokratese jalutuskäik näitasid veelgi selgemalt, kuidas küsimused aitavad inimesel ise oma eesmärke ja sisemisi vastuseid esile tuua. Mulle jäi sellest tugevalt meelde, et inimene ei vaja alati valmis nõuannet. Mõnikord vajab ta ruumi, kus oma mõtteid turvaliselt jagada ja läbi arutada. Küsimused nagu „miks see sulle oluline on?“, „mida sa tegelikult saavutada tahad?“ või „mis oleks sinu järgmine väike samm?“ aitavad inimesel liikuda üldisest mõttest konkreetsema eesmärgi ja tegevuseni.

Ka individuaalse rännaku meetod pani mind mõtlema eesmärkide seadmisest. Minu jaoks see töötas, sest olen harjunud oma tegevusi ja tulevikku mõtestama. Samas märkasin kaasõppijate kaudu, et kõik ei lähe sellise meetodiga kaasa, kui nad ei mõista selle eesmärki. See oli minu jaoks oluline õppimiskoht: kui tahan tulevikus inimesi eesmärkide seadmisel toetada, pean enne looma arusaama, miks me seda teeme ja kuidas see neid aidata võib.

4. Õpiväljund: teadvustab iseennast meetodite ja juhendamisviiside läbiviijana kasutades eneseanalüüsi

Selle õpiväljundi osas tunnen kõige suuremat arengut. Kursuse alguses tahtsin osaliselt ka enda jaoks kontrollida, kas mängulised ja mitteformaalsed meetodid loovad ainult emotsiooni või päriselt ka õppimist. Olin varem kuulnud kriitikat, et sellised meetodid võivad võtta ära aega „päris sisult“. Kursuse lõpus saan öelda, et minu kogemus näitab vastupidist. Kui meetod on teadlikult valitud ja eesmärgiga seotud, siis ei loo see ainult head emotsiooni, vaid aitab õppimist võimendada.

Sain enda kohta aru, et minu tugevus juhendajana on julgus kasutada loovaid, mängulisi ja dialoogilisi meetodeid. Samuti näen oma tugevusena oskust luua seoseid erinevate valdkondade vahel – noorsootöö, andragoogika, koolitamine ja ettevõtluse toetamine. Minu jaoks ei ole need eraldi maailmad, vaid moodustavad kokku ühe terviku.

Samas näen ka arengukohti. Pean teadlikumalt jälgima, et ma ei läheneks meetodite kasutamisel ainult enda entusiasmist lähtuvalt ja isegi kui 9 juhul 10 on sisetunne õige mis asja edasi andmiseks mis meetod on parim on see hea läbi mõelda väga selgelt, miks just see meetod on parim viis selle edasi andmiseks. Kuna mulle endale mängulisus ja aktiivsed meetodid sobivad, pean veel rohkem märkama neid õppijaid, kelle jaoks need võivad alguses tekitada vastupanu või ebamugavust. Samuti tahan arendada enda oskust veel paremini selgitada meetodi eesmärki, et õppijad saaksid aru, miks me midagi teeme.

Õpikogemuse loo kirjutamine ise oli samuti suur osa õppimisest. Tagasi reflekteerides sain aru asjadest, mida hetkes ei märganud. Näiteks mõistsin alles hiljem, kui palju grupikokkulepped võisid mõjutada kogu kursuse õnnestumist, kuigi esmapilgul ei tundnud need üldse niivõrd tähtsad, et nendesse nii põhjalikult süveneda. Õppimist tuleb võrrelda õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega ning põhjendada konkreetsete näidetega. Seda tehes sain aru, et minu õppimine ei toimunud ainult loengus, vaid ka hiljem sellele tagasi mõeldes.

Lõpphinne ja põhjendus

Hindamisskeemi järgi hindaksin end hindele A , õppekohtumisi kokkuvõtvad postitused on analüütilised ja sügavalt refleksiivsed, õpitut seostan varasemate kogemustega ning toon välja järeldused edasiseks praktikaks.

Minu sissekanded ei ole olnud ainult kirjeldused sellest, mida tunnis tegime, vaid olen püüdnud iga kohtumise puhul mõtestada, mida ma sellest õppisin, kuidas see seostub minu varasema kogemusega ja mida ma saan tulevikus kasutada. Olen sidunud kursusel kogetu oma noorsootöö, koolitaja ja ettevõtluse toetamise kogemusega. Olen katsetanud meetodeid, analüüsinud ennast nii meetodite kogejana kui läbiviijana ning toonud välja ka arengukohti.

Seetõttu hindan enda õpitulemuse selles õppeaines hindega A. Ma ei pane seda hinnet endale sellepärast, et kõik oleks olnud perfektne, vaid sellepärast, et olen kursuse jooksul teadlikult katsetanud, reflekteerinud, seostanud õpitut varasema kogemusega ja teinud järeldusi edasiseks praktikaks. Just see on minu arvates selle aine kõige olulisem õppimiskoht.

Pilt tehtud ChatGptiga