Andragoogika õppimine
Sellel aastal tegin otsuse, et tuleks õppida seda, mida teen ja armastan. Kuidas see teekond on kujunenud ja millest olen alustanud? Sellest just siin kirjutangi! Kinnitage turvavööd ja olge valmis lugema ühte väga vahvat teekonda, mis on alanud!
Nimede tähendus ja kummitus Casper
Kuulsin esmaspäeva õhtul Lysa aias, kus kursusega lähemalt tuttavaks saime, et sellel, mis nime meie vanemad meile pannud on, on mingi tähendus ja me ei tohiks kindlasti elu jooksul oma nime muuta. Minu üheks eesnimeks on Kasper, mis meenutab väga sõbralikku kummitust Casperit, ja kuigi mul ei ole olnud kunagi plaanis oma nime ära muuta, siis nüüd seda ka kindlasti ei tee. Sest mina kui kummitus Kasper iseloomustab andragoogika esimest koolinädalat minu jaoks küll.
Esimene nädal ja esmamulje
Kahjuks esimesele sessioonile ma ei jõudnud, sest küll olin Poolas Erasmus+ programmis noorte Euroopa liidritega arutamas, kuidas tasakaalustada vaimset tervist ja karjääri, või siis teise pool sessist, kui olin Ungaris, Budapestis Eestit esindamas kui Eesti Euroopa Liidu noortedelegaat. Aga siiski, miks kummitus Casper? Sest mõtetes olin juba siis oma kursuse kaaslaste juures ja mõtlesin, kui äge saab olema see teine nädal… Praegune nädal… Ja teate, ma arvasin, et see tuleb lahe… ma eksisin. See tuli hoopis VÄGA LAHE!
Minu kohanemine meie kursuse inimestega ja kõikide õppejõududega, kellega olen siiamaani kohtunud, on olnud vähemalt minu arvates suurepärane. Need inimesed on kõik täpselt need niinimetatud “sädeinimesed”. Need, kes tuppa tulles toovad endaga kaasa päikese. Minu kireks ja missiooniks on olnud viimased 10 aastat viia sellist energiat igasse ruumi, kuhu ma lähen… Ja siin ootab mind igas ruumis see energia ees. Nende inimeste ja õppeainetega tunnen end kui kala vees ja lihtsalt naudin seda teekonda!
Õppimine ja muud kohustused
Kõik ei ole aga nii lilleline, sest lõpuks on mul ju ka teised kohustused. Kuigi iga loeng ja seminar on pannud mu südame kiiremini põksuma ja iga vestlus meie armsate kursuse kaaslastega on olnud väga eriline, siis on ju kahjuks vaja ka täita kõik muud kohustused. Tuleb käia tööl, tuleb teha koolitusi, tuleb tegeleda ettevõtlusega, tuleb tegeleda oma vabatahtlike tegevustega jne. Ja nii ma olengi jõudnud kõiki selle sessiooni kodutöid tegema kas öösiti või viimasel õhtul, nagu ka selle ülesandega. Või siis olen hoopis öösiti teinud tööasju, et päeval koolile keskenduda. See nõuab fookust ja energiat ja alati oleks lihtne öelda, et ei, ma ei saa seda kõike teha, aga nagu just eile ühe sõbraga arutasime, kui ütled, et ei saa, siis su aju lõpetab mõtlemise. Kui küsid, kuidas saad, leiab aju lahenduse!
Kokkuvõte ja edasised plaanid
Seega, esimese sissekande lõpetuseks. Meie õpperühma õppimist toetab minu kirg ja tõeline nauding neid teemasid õppida ja rühma tundma õppida. Minu kohanemine üliõpilase eluga on aga alles käimas ja uneaja taastamine saab olema järgmine prioriteet! Nüüd head ööd ja näeme homme!